á M˙rinn-vefrit um ■jˇ­mßl, pˇlitÝk og menningu
M˙rinn-vefrit um ■jˇ­mßl, pˇlitÝk og menningu
á

   UtanrÝkismßl   

Upplausn bandamannaraka

28.4.2006

SÝ­astli­in 60 ßr hefur SjßlfstŠ­isflokknum tekist me­ ßrˇ­ursbrag­i a­ toga umrŠ­u um utanrÝkismßl Ý ßkve­na ßtt. Hefur ■eim or­i­ mj÷g ßgengt me­ notkun ■essa ßrˇ­ursbrag­s og ■ß einkum Ý a­ střra ÷­rum stjˇrnmßlaflokkum inn ß sÝna braut. Notu­ eru svok÷llu­ äbandamannar÷kö en ■au felast Ý ■vÝ a­ rÚttlŠta og r÷ksty­ja afdrifarÝkar ßkvar­anir Ý Ýslenskri utanrÝkispˇlitÝk me­ vÝsan til ■ess a­ ekki megi styggja samstarfsrÝki Ý herna­armßlum: a­ildarrÝki Atlantshafsbandalaginu (NATO) og ■ß sÚrstaklega rÝkisstjˇrn BandarÝkjanna. Notkun ■essara raka hefur veri­ rau­ur ■rß­ur Ý a­ afgrei­a fri­arsinna og hverja ■ß er efasemdir hafa um hug og vilja fyrrnefndra a­ila til stˇrpˇlitÝskra ßkvar­ana. Og ■a­ sem er enn alvarlegra er a­ ßrˇ­urinn hefur fŠlt Ýslensk stjˇrnv÷ld frß ■vÝ a­ taka sjßlfstŠ­ar ßkvar­anir er var­a utanrÝkispˇlitÝk. Nefna mß m÷rg dŠmi ■ar sem ■essu brag­i er beitt en vi­ lßtum nŠgja a­ nefna ■rj˙ stˇrmßl ■vÝ til s÷nnunar.

Fyrrum sjßvar˙tvegsrß­herra og einn helsti brautry­jandi Ý ˙tfŠrslu Ýslensku fiskvei­il÷gs÷gunnar, L˙­vÝk Jˇsefsson, skřr­i vel frß ■vÝ hvernig SjßlfstŠ­isflokkurinn og Al■ř­uflokkurinn gßtu ekki stutt hugmyndir rß­herrans um ˙tfŠrslu landhelginnar Ý 12 mÝlur, Ý lok 6. ßratugarins. Forystumenn Ý ■eim flokkum gßtu ekki stutt ■etta ■jˇ­■rifamßl ß ■eim forsendum a­ ■a­ gengi gegn hagsmunum Breta, sem var ein ÷flugasta a­ildar■jˇ­in a­ Atlantshafsbandalaginu. Ůrßtt fyrir yfirgnŠfandi stu­ning Ýslensku ■jˇ­arinnar vi­ ■essa ˙tfŠrslu, fordŠmi annarra landa fyrir 12 mÝlna landhelgi, hroka Breta Ý okkar gar­ sem og stjˇrnarsßttmßla er Al■ř­uflokkurinn var bundinn af, fannst ■essum tveimur flokkum mikilvŠgara a­ njˇta vir­ingar hjß Atlantshafsbandalaginu. ┴ ■eim forsendum voru ■essir flokkar tilb˙nir a­ gera mßlami­lanir sem h÷f­u stˇrlega tafi­ sjßlfstŠ­isbarßttu ═slendinga og ska­a­ ■ar af lei­andi langtÝmahagsmuni okkar. Um ■etta mßl sag­i L˙­vÝk: äUm ■a­ er ekki a­ villast a­ ■a­ sem stˇ­ Ý vegi fyrir e­lilegum vinnubr÷g­um Ýslenskra manna og Ýslenskra stjˇrnmßlaflokka var bandalagi­ vi­ ■jˇ­ir Vestur-Evrˇpu og BandarÝkin. SÝfellt var lßti­ Ý ■a­ skÝna a­ ═slendingar vŠru ärj˙fa samst÷­u vestrŠnna ■jˇ­a" veikja Atlantshafsbandalagi­ ef ■eir a­hef­ust ■a­ Ý landhelgismßlinu sem Bretar gŠtu ekki una­ vi­."

Ůegar kemur a­ stu­ningi stjˇrnmßlaflokka vi­ strÝ­ hefur s÷mu taktÝk veri­ beitt. SjßlfstŠ­isflokkurinn hefur ÷rugglega stutt flest ■au strÝ­ sem rÝkisstjˇrn BandarÝkjanna hefur hß­ frß seinni heimsstyrj÷ld. S˙ afsta­a hefur stundum komi­ flokknum Ý bobba og ■ß er ■vÝ i­ulega bori­ vi­ a­ ßstŠ­a stu­ningsins liggi Ý sÚrst÷ku sambandi vi­ ■ß rÝkisstjˇrn. ١ a­ strÝ­ megi alltaf teljast subbuleg eru kannski minnisstŠ­ustu dŠmin VÝetnam og ═rak. BŠ­i strÝ­in voru grÝ­arlega ˇvinsŠl og kostu­u m÷rg ˇ■arfa mannslÝf ľ flestir vi­urkenna n˙ a­ ■au hafi veri­ ˇverjandi. Nˇg var samt um a­ hŠgri-armurinn ß ═slandi ver­i ■au. Sama dag og BandarÝkin rÚ­ust ˇl÷glega ß ═rak, ■ann 20. mars 2003, rita­i lei­arah÷fundur Morgunbla­sins: äN˙ er ljˇst a­ margir ═slendingar eiga erfitt me­ a­ skilja hvers vegna ═sland lřsir yfir stu­ningi vi­ herna­ara­ger­ir Ý fjarlŠgu landi og hafa miklar efasemdir um ■ß afst÷­u. Ůessar ßkvar­anir mß r÷ksty­ja me­ eftirfarandi hŠtti: BandarÝkjamenn hafa veri­ nßnir bandamenn okkar Ý sex ßratugi. Ůeir hafa veitt okkur ÷flugan stu­ning, ■egar vi­ h÷fum ■urft ß a­ halda. Vi­ h÷fum veitt ■eim, ■egar ■eir hafa ■urft ß a­ haldaö. Morgunbla­i­ lřsti ■arna afst÷­u rÝkisstjˇrnar SjßlfstŠ­is- og Framsˇknarflokks til ■eirrar einhli­a ßkv÷r­unar forystumanna flokkanna a­ sty­ja innrßsina ß forsendum bandamannaraka.

Vera erlends hers ß Mi­neshei­i orsaka­i taugaveiklun me­al herna­arsinna ß ═slandi. Vegna hans ■or­u margir Ýslenskir stjˇrnmßlamenn ekki a­ taka sjßlfstŠ­ar ßkvar­anir heldur h÷f­u einatt Ý huga ■r÷nga hagsmuni rÝkisstjˇrna annara rÝkja. SlÝkur undirlŠgjuhßttur var sÝ­an alltaf fegra­ur me­ ■vÝ a­ halda ■vÝ fram a­ ß milli forystumanna SjßlfstŠ­isflokksins og BandarÝkjastjˇrnar rÝkti sÚrstakt tr˙na­arsamband. Auk ■essa ßtti utanrÝkispˇlitÝk flokksins a­ teljast ßbyrg en stefna fri­arsinna ßbyrg­arlaus. Ůessari a­greiningu hefur Framsˇknarflokkurinn, sÚrstaklega Ý seinni tÝ­, gert a­ sinni. Al■ř­uflokkurinn ger­i ■a­ alltaf og arftaki hans, Samfylkingin, hefur fylgt honum Ý ■vÝ. Ůa­ er til a­ mynda athyglisvert a­ Samfylkingin studdi innrßs NATO Ý J˙gˇslavÝu 1999 og ßrßs BandarÝkjamanna ß Afghanistan Ý ßrslok 2001. SjßlfstŠ­isflokkurinn hefur ■vÝ s÷gulega sÚ­ marka­ lÝnurnar Ý utanrÝkismßlum og nß­ a­ tukta hina flokkana til.

═ ■essu ljˇsi er brotthvarf BandarÝkjahers stˇrkostleg tÝ­indi Ý Ýslenskum stjˇrnmßlum. Ůrßtt fyrir ■ß margtugg­u klisju herna­arafla ß ═slandi, a­ tr˙na­arsamband rÝki milli SjßlfstŠ­isflokks og BandarÝkjastjˇrnar Ý ■essu mßli, voru Ýslensk stjˇrnv÷ld hundsu­ algerlega ■egar ßkv÷r­unin um brottf÷r hersins var tekin. Varaskeifa Ý bandarÝska utanrÝkisrß­uneytinu haf­i ekki einu sinni fyrir ■vÝ a­ koma ß fund til ═slands og tilkynna frÚttirnar heldur lÚt nŠgja a­ taka upp sÝmtˇli­ til a­ lesa rß­herranum bo­skapinn. Eftir standa ■essi atri­i:

1. Fri­arsinnar h÷f­u rÚtt fyrir sÚr um a­ BandarÝkjamenn vŠru hÚr ß eigin forsendum en ekki til a­ ■jˇnusta ═slendinga.

2. SjßlfstŠ­isflokkurinn stˇ­ ekki Ý neinu sÚrst÷ku tr˙na­arsambandi vi­ yfirv÷ld Ý Washington. Hann var ■Šgileg hŠkja og nota­ur eftir ■vÝ. A­rir stjˇrnmßlaflokkar lÚtu a­ ˇ■÷rfu nota sig lÝka.

3. Ůa­ borga­i sig aldrei a­ taka rangar pˇlitÝskar ßkvar­anir til a­ halda stjˇrnv÷ldum vestra gˇ­um.

4. Miklu fyrr hef­i ßtt a­ undirb˙a a­ herinn vŠri ß f÷rum ľ ■a­ lß ljˇst fyrir.

Me­ brottf÷r hersins hefur grundv÷llurinn undir lÝfseigum mřtum hŠgrisinna­ra stjˇrnmßlamanna brosti­. Ekki ver­ur hŠgt fyrir ■au a­ ÷fl a­ fylkja sÚr um strÝ­sa­ger­ir Atlantshafsbandalagsins og BandarÝkjanna me­ vÝsun Ý äbandamannar÷kö. Ůau hafa einfaldlega veri­ leyst upp.

Greinin birtist Ý FrÚttabla­inu 21. aprÝl

hf■


Prenta grein   Senda grein   TilvÝsunar slˇ­



Leit   Eldra efni   Um M˙rinn
ForsÝ­a   Efst ß sÝ­u
Rss straumur