á M˙rinn-vefrit um ■jˇ­mßl, pˇlitÝk og menningu
M˙rinn-vefrit um ■jˇ­mßl, pˇlitÝk og menningu
á

   Umhverfismßl   

VÝsindin og umhverfi­

4.7.2006

Um ■essar mundir ß sÚr sta­ ßkve­in vakning Ý vi­horfi BandarÝkjamanna til umhverfismßla, sÚr Ý lagi hva­ var­ar hlřnun jar­arinnar af manna v÷ldum. Nř heimildamynd fyrrum forsetaframbjˇ­andans Al Gore hefur til dŠmis vaki­ mikla athygli, ■ˇ a­ ■ar sÚ a­eins Ýtreka­ ■a­ sem hann og a­rir umhverfissinnar hafa ß­ur bent ß.

١ er aldrei skortur ß ■eim sem reyna a­ rÚttlŠta ˇsjßlfbŠran lÝfsstÝl i­na­ar■jˇ­a me­ ÷llum m÷gulegum rß­um. Flestir reyna hins vegar ekki a­ hunsa ■ß sta­reynd a­ hitastig hefur fari­ snarhŠkkandi sÝ­ustu ßr. Allir sem ß anna­ bor­ treysta hitamŠlum ver­a a­ fallast ß ■ß sta­reynd a­ nÝu af tÝu heitustu ßrum frß upphafi tuttugustu aldar voru eftir 1990. Afsta­a efasemdarmanna byggist ß ■vÝ a­ hlřnunin sÚ ekki af mannav÷ldum heldur megi rekja hana til e­lilegra sveiflna.

A­ vÝsu er ■a­ Ý hrˇpandi mˇts÷gn vi­ afst÷­u yfirgnŠfandi hluta vÝsindamanna sem rannsaka ßhrif manna ß loftslagshlřnun. Al■jˇ­lega pallbor­i­ um loftslagshlřnun (IPCC) hefur lÝklega framkvŠmt ßbyrg­arfyllsta mati­, enda komu ■ar saman hundru­ sÚrfrŠ­inga sem engan hag hafa af ■vÝ a­ falsa ni­urst÷­ur sÝnar. VÝsindamennirnir telja a­ mengun af mannav÷ldum skřri stŠrstan hluta af ■eirri hlřnun sem mŠld hefur veri­ sÝ­ustu 50 ßrin.

VÝsindamennirnir geta ■ˇ ekki ˙tiloka­ me­ ÷llu a­ hlřnunin sÚ ˇhß­ losun manna ß koldÝoxÝ­i og ÷­rum grˇ­urh˙salofttegundum. Og au­vita­ er gagnrřnin afsta­a til kennivalds eins og vÝsindasamfÚlaga af hinu gˇ­a. En gagnrřni mß aldrei felast Ý ■vÝ einu a­ neita vi­teknum sta­hŠfingum. Upplřst gagnrřni ver­ur Ý ■a­ allra minnsta a­ byggjast ß r÷kum og fela Ý sÚr ßbendingu a­ lausn ß ■vÝ vandamßli sem fengist er vi­. S˙ afsta­a efasemdarmanna a­ fylgnin milli hitastigshŠkkunar og losunar ß grˇ­urh˙salofttegundum sÚ tilviljun vir­ist hafa hvorugt.

Hjß flestum efasemdarm÷nnum felst gagnrřnin a­eins Ý ■vÝ a­ benda ß a­ kenning loftslagssÚrfrŠ­inga sÚ a­eins kenning en ekki ˇbilandi sta­reynd. Oft endurspeglast ■etta Ý ■vÝ a­ benda ß a­ kenningin sÚ ekki äs÷nnu­". Um ■essar mundir mß sjß ˇteljandi pistlah÷funda enduruppg÷tva ■essa takm÷rkun ß vÝsindalegri ■ekkingu, sem reyndar einkennir ekki a­eins vÝsindakenningar heldur alla ■ekkingu sem m÷gulegt er a­ ÷­last um heiminn. En vÝsindamenn eru alveg eins og anna­ fˇlk a­ ■vÝ leyti a­ ■eir reyna a­ finna bestu m÷gulegu skřringuna. Ůegar vÝsindamenn IPCC ßlyktu­u a­ manneskjur hef­u valdi­ hitastigshŠkkun jar­ar beittu ■eir nßkvŠmlega s÷mu a­fer­ og ■egar venjulegt fˇlk ßlyktar a­ fallandi vatnsdropar fyrir utan gluggann sÚu rigning en ekki aflei­ing ■ess a­ fˇlki­ ß hŠ­inni fyrir ofan helli ˙r gar­k÷nnu.

Ůar a­ auki vir­ist fullkomin vissa vera galli fremur en kostur Ý vÝsindakenningum. Ůetta er inntaki­ Ý frŠgri kenningu vÝsindaheimspekingsins Karls Poppers. Hann bendir ß a­ Ý sannk÷llu­um vÝsindagreinum sÚ markmi­i­ ekki a­ setja fram kenningar sem sÚu ähundra­ prˇsent ÷ruggar". Ůvert ß mˇti telur Popper a­ ■a­ sem greini vÝsindi frß hjßvÝsindum sÚ ■a­ a­ kenningar hinna fyrrnefndu sÚu hraktar ef ■Šr stangast ß vi­ nřjar athuganir. ═ hjßvÝsindum sÚu sta­hŠfingar hins vegar i­ulega ˇhrekjanlegar. Hvernig vŠri til dŠmis hŠgt a­ hrekja eftirfarandi sta­hŠfingu um Krabbann ß stj÷rnuspekivef Morgunbla­sins: äKrabbinn ■arf a­ gŠta ■ess a­ hafa ekki ˇreglu ß matarŠ­i sÝnu og lÝfshßttum. Hann ■arf einnig a­ for­ast a­ bor­a miki­ e­a of hratt ■egar hann er Ý ˇjafnvŠgi e­a undir ßlagi ■vÝ ■ß getur meltingin fari­ Ý rugl."

SamkvŠmt kenningu Poppers er s˙ ßbending ß­urnefndra efasemdarmanna a­ loftslagshlřnunin gŠti haft a­ra ors÷k en mengun i­na­ar■jˇ­a einmitt til marks um a­ kenningin sÚ hrekjanleg og ■ar me­ vÝsindaleg. Ef sÝ­ar mun koma Ý ljˇs a­ hitastig jar­arinnar lŠkki ■rßtt fyrir aukna losun grˇ­urh˙salofttegunda Ś e­a ef hitastigi­ hŠkkar jafn hratt eftir a­ menguninni hefur veri­ ˙trřmt Ś ver­ur a­ varpa kenningunni fyrir rˇ­a og leita annarra skřringa.

S˙ afsta­a a­ fylgnin milli ■essara tveggja ■ßtta sÚ einber tilviljun er hins vegar me­ ÷llu ˇnŠm fyrir hrakningu af ■essu tagi. Allar hugsanlegar breytingar ß loftslagi jar­ar og ˙tblŠstri grˇ­urh˙salofttegunda mß skřra me­ ■vÝ a­ vÝsa til ■ess a­ um tilviljun sÚ a­ rŠ­a. Ůess vegna er ■essi afsta­a engu skßrri en hjßvÝsinda eins og stj÷rnuspeki sem verja sig fyrirfram gegn ÷llum m÷gulegum gagndŠmum.

A­ lokum mß einnig nefna a­ Ý tilfelli flestra ßrei­anlegra vÝsindakenninga hafa menn fleiri en eina ßstŠ­u til a­ fallast ß ■a­ sem kenningin kve­ur ß um. Ůa­ er ekki a­eins t÷lfrŠ­ileg fylgni milli mengunar og hlřnunar sem fŠr vÝsindamenn til a­ ßlykta a­ orsakasamband sÚ ■ar ß milli, heldur einnig skřringar Ý e­lis- og efnafrŠ­i lofthj˙psins sem vÝsindamennirnir hafa sjßlfstŠ­a ßstŠ­u til a­ telja vera rÚttar. HÚr er einfaldlega ßtt vi­ ■a­ sem flestir lŠra n˙ Ý nßtt˙rufrŠ­i Ý menntaskˇla: Ůegar hiti frß sˇlinni streymir aftur ˙t Ý geiminn endurvarpast hluti hans ß koldÝoxÝ­sameindum og streymir ■ß aftur inn a­ yfirbor­i jar­arinnar. Ůessa athugun vÝsindamanna mß gera ß tilraunastofum og er ˇhß­ ■eirri t÷lfrŠ­i sem n˙ liggur fyrir um ˙tblßstur og hlřnun jar­arinnar. Ůeir sem telja a­ umrŠdd fylgni sÚ einber tilviljun ver­a hins vegar a­ skřra hvernig ß ■vÝ stendur a­ efnafrŠ­il÷gmßl vir­ast gilda Ý sumum hluta veraldarinnar (Ý tilraunastofunum) en ekki ÷­rum (Ý hßloftunum).

Athyglisvert er a­ bera umrŠ­una um loftslagshlřnun saman vi­ ■ß sem var­ ß ßttunda ßratugnum ■egar vÝsindamenn uppg÷tvu­u ßhrif klˇrfl˙orkolefna (CFC) ß ■ynningu ˇsonlagsins og aukinnar tÝ­ni h˙­krabbameina. ═ ■vÝ tilfelli, lÝkt og Ý ■vÝ sem hÚr hefur veri­ rŠtt, h÷f­u vÝsindamenn margvÝsleg r÷k sem bentu til a­ skynsamlegt vŠri a­ reyna a­ stˇrminnka notkun slÝkra efna. Ůß tˇkst hins vegar tilt÷lulega fljˇtt a­ ˙trřma mengunarvaldinum og n˙ sjßst Ýsskßpar me­ freoni varla lengur Ý ■rˇu­um l÷ndum.

Verndun ˇsonlagsins vir­ist hafa or­i­ vinsŠlli en barßttan gegn hlřnun jar­ar af ÷­rum ßstŠ­um en ■eim sem vÝsindamenn h÷f­u uppg÷tva­ Ý bß­um tilfellum. Munurinn ß ■essu tvennu er einkum sß a­ vÝsindamenn h÷f­u ■egar fundi­ sta­gengla fyrir klˇrfl˙orkolefnin sem eyddu ˇsonlaginu. Samkomulagi­ um verndun ˇsonlagsins Ý Montreal ßri­ 1985 ■urfti ■vÝ ekki a­ fela Ý sÚr neinar raunverulegar breytingar ß lÝfsstÝl ■eirra ■jˇ­a sem ollu menguninni.

Í­ru mßli gegnir um ˙tblßstur grˇ­urh˙salofttegunda. ŮvÝ mi­ur eru engar t÷fralausnir til. Ůrˇun ß orkubindingu Ý vetni Ý sta­ jar­efnaeldsneytis lofar gˇ­u en svarar ■vÝ ekki hva­an s˙ orka ß a­ koma. Og jafnvel ■ˇtt frŠ­ilega sÚ­ vŠri hŠgt a­ nota vatns-, vind- og kjarnorku til raforkuframlei­slu ■arf einnig a­ lÝta til mengandi i­na­ar, svo sem metan˙tblßsturs frß nautgriparŠkt. Loftslagsbreytingar af mannav÷ldum ver­a ekki st÷­va­ar ßn ■ess a­ ■rˇa­ar ■jˇ­ir fŠri verulegar fˇrnir.

Treg­a manna til a­ axla ■essa ßbyrg­ held Úg a­ sÚ meginskřringin ß vÝ­tŠkum efasemdum um hlutdeild ■eirra Ý hlřnun loftslagsins. Ůa­ eru ekki vÝsindalegu r÷kin sem eru kveikjan a­ efasemdum, heldur aflei­ing ■eirra fyrir daglegt lÝf vestrŠnna ■jˇ­a. Vi­br÷g­ efasemdarmannanna eru a­ ■essu leyti eins og krakkanna sem hafa sett allt ß annan endann Ý herberginu sÝnu og reyna svo a­ finna afsakanir til a­ ■urfa ekki a­ taka til eftir sig. ŮvÝ mi­ur vir­ast vera allt of margir ˇ■Šgir krakkar Ý heiminum og allt of fßar m÷mmur sem skipa ■eim a­ taka til.

fd


Prenta grein   Senda grein   TilvÝsunar slˇ­



Leit   Eldra efni   Um M˙rinn
ForsÝ­a   Efst ß sÝ­u
Rss straumur