á M˙rinn-vefrit um ■jˇ­mßl, pˇlitÝk og menningu
M˙rinn-vefrit um ■jˇ­mßl, pˇlitÝk og menningu
á

   Loftslagsmßl   

Umhverfisvernd er si­fer­isafsta­a

16.10.2006

Fyrr Ý mßnu­inum birtist rannsˇkn sem unnin var af sÚrfrŠ­ingum Ý loftslagsfrŠ­um hjß bresku ve­urfrŠ­istofnuninni. SamkvŠmt rannsˇkninni eru aflei­ingarnar af hlřnunni sem fylgir grˇ­urh˙saßhrifum mun alvarlegri en ß­ur var tali­. Aflei­ingarnar eru ■ar a­ auki taldar vera langverstar fyrir ■ß sem n˙ ■egar b˙a vi­ mikla fßtŠkt. ┴stŠ­an er einfaldlega s˙ a­ aukin hlřnun veldur meiri ■urrkum ß svŠ­um sem ■egar lÝ­a fyrir litla ˙rkomu. Hlřnunin grefur ■annig undan m÷guleika fßtŠkra ■jˇ­a ß a­ rŠkta sÝn eigin matvŠli, fß hreint drykkjarvatn og koma sÚr upp skˇlplagnakerfi, sem dregur ˙r hreinlŠti. N˙ ■egar deyja tug■˙sundir ľ a­allega b÷rn ľ ß hverjum degi af ■essum s÷kum. 850 milljˇnir ■jßst ■ar a­ auki af hungri samkvŠmt nřjustu upplřsingum MatvŠlaa­sto­ar Sameinu­u ■jˇ­anna.

T÷lurnar frß bresku loftslagsfrŠ­ingunum eru slßandi. SamkvŠmt Palmer-mŠlikvar­anum ß ■urrkum eru hˇflegir ■urrkar ß 25% af j÷r­inni. S˙ tala mun hŠkka Ý 50% fyrir lok ■essarar aldar ef spßrnar ganga eftir. Alvarlegir ■urrkar, sem n˙ eru ß um 8% af yfirbor­i jar­arinnar, munu nema 40% ß sama tÝma. ┴ slÝkum svŠ­um er m÷gulegt a­ lifa af ef a­stŠ­ur eru gˇ­ar a­ ÷­ru leyti, ■ˇtt ■urrkarnir sker­i au­vita­ lÝfskj÷r allra. SÝ­asta stigi­, sem kalla mß feikilega ■urrka, eru n˙ ß um 3% jar­arinnar og ■ar er ekki lÝft fyrir mannverur til lengri tÝma. S˙ tala mun hŠkka Ý 30% fyrir 2100 ef spß loftslagsfrŠ­inganna reynist rÚtt. Me­ ÷­rum or­um: Ef ekkert ver­ur a­ gert gŠti tŠplega ■ri­jungur jar­arinnar veri­ ey­im÷rk ß­ur en ÷ldin er ß enda.

Rannsˇknin er nř og a­standendur hennar taka fram a­ frekari athuganir sÚu nau­synlegar til a­ ÷­last meiri vissu um aflei­ingar grˇ­urh˙saßhrifa ß ˙rkomu. VÝsindamennirnir vara sÚrstaklega vi­ ■vÝ a­ miklar lÝkur sÚu ß ■vÝ a­ aflei­ingarnar hafi veri­ vanmetnar vegna ■ess a­ ekki hafi veri­ teki­ tillit til ■ess a­ grˇ­urh˙saßhrifin hafi ßhrif ß hringrßs kolefnis Ý andr˙msloftinu, sem tali­ er geta valdi­ enn meiri ■urrkum.

Ůetta sřnir a­ barßttan gegn losun grˇ­urh˙salofttegunda er si­fer­ileg afsta­a. Me­ ■vÝ a­ stu­la a­ aukinni losun slÝkra lofttegunda erum vi­ me­vita­ og me­ beinum hŠtti a­ valda sßrsauka og dau­a ˇtal fˇlks Ý ÷­rum l÷ndum. Ůetta er ekki hli­stŠ­a lagalega hugtaksins ämanndrßp af gßleysi,ô heldur er um me­vita­a stefnu a­ rŠ­a sem ljˇst er a­ gerir lÝfsskilyr­i stˇrs hluta mannkyns ekki bara verri heldur Ý m÷rgum tilvikum ey­ir ■eim me­ ÷llu. ═ alvarlegasta skilningi or­anna berum vi­ beina ßbyrg­ ß dau­sf÷llum me­ heg­unarmynstri sem hvetur til aukinnar losunar grˇ­urh˙salofttegunda.

Ă fleiri taka n˙ ■ß afst÷­u a­ bŠta fyrir alla losun kolefnis af ■eirra v÷ldum me­ ■vÝ a­ fjßrfesta Ý kolefnisbindandi starfsemi, s.s. skˇgrŠkt. Ůa­ kallast a­ vera äkolefna-hlutlausô (e. carbon-neutral). Ůa­ er ekki flˇknari si­fer­ileg afsta­a en a­ gera ekki ÷­rum illt af f˙sum og frjßlsum vilja. Vi­ h÷fum nefnilega ekki lengur fßvÝsina sem afs÷kun fyrir ■vÝ a­ valda sßrsauka og dau­a fˇlks Ý ÷­rum heimsßlfum.

fd


Prenta grein   Senda grein   TilvÝsunar slˇ­



Leit   Eldra efni   Um M˙rinn
ForsÝ­a   Efst ß sÝ­u
Rss straumur