á M˙rinn-vefrit um ■jˇ­mßl, pˇlitÝk og menningu
M˙rinn-vefrit um ■jˇ­mßl, pˇlitÝk og menningu
á

   Umhverfismßl Ý ESB   

Hvort er Evrˇpusambandi­ grßtt e­a grŠnt?

22.4.2007

Stundum vir­ast sumir stjˇrnmßlamenn fara viljandi me­ fleipur Ý ■eirri von a­ svo stutt sÚ til kosninga a­ andstŠ­ingar ■eirra nßi hreinlega ekki a­ lei­rÚtta ■ß fyrir kj÷rdag. Bß­ir Evrˇpusambandsflokkarnir tala n˙ um a­ ■a­ felist innbyr­is mˇts÷gn Ý ■eirri afst÷­u a­ vera umhverfisverndarsinni en andstŠ­ingur Evrˇpusambandsa­ildar. ┴stŠ­an er s÷g­ vera s˙ a­ grŠningjar Ý Evrˇpu sÚu undantekningalaust fylgjandi a­ild og a­ h˙n hafi Ý f÷r me­ sÚr strangari takmarkanir ß mengun og ˙tblŠstri en ella vŠri.

Fyrri fullyr­ingin er einfaldlega r÷ng. SŠnskir grŠningjar eru til dŠmis har­ir andstŠ­ingar Evrˇpusambandsins, voru ß mˇti a­ild ß sÝnum tÝma og vilja n˙ a­ SvÝ■jˇ­ segi sig ˙r sambandinu. Hi­ sama mß segja um norska grŠningja og marga a­ra systurflokka ■eirra Ý Evrˇpu. Hvers vegna? Me­al annars vegna ■ess a­ ■eir telja a­ Evrˇpusambandi­ sÚ Ý e­li sÝnu andstŠtt ■eirri umhverfispˇlitÝk sem grŠningjar tala fyrir.

RˇttŠk umhverfisstefna er til dŠmis ˇsamrřmanleg ■vÝ bo­or­i Evrˇpusambandsins a­ flytja megi v÷rur frjßlst milli landa ßn ■ess a­ borga­ir sÚu tollar og ÷nnur gj÷ld sem leggjast ß flutninga Ý ÷­rum heimshlutum. S˙ ■rˇun a­ fŠra framlei­sluna sÝfellt fjŠr ■eim sta­ sem v÷rur eru svo keyptar a­ lokum er Ý e­li sÝnu ska­leg umhverfinu ■vÝ h˙n krefst sÝfellt lengri flutningslei­a me­ tilheyrandi brennslu jar­efnaeldsneytis og ˙tblŠstri.

Ůß gagnrřna grŠningjar ß Nor­url÷ndum i­ulega a­ Evrˇpusambandi­ skuli meina a­ildar■jˇ­um, sem vilja vera fremstar Ý flokki Ý grŠnu mßlunum, a­ setja strangari umhverfisverndarl÷ggj÷f en hin a­ildarrÝkin. Evrˇpusambandi­ lÝtur ß lßgmarkskr÷fur um umhverfisvernd hjß fyrirtŠkjum sem vi­skiptahindranir. Og vi­skiptahindranir eru bannor­ Ý or­abˇk Evrˇpusambandsins, a­ minnsta kosti hva­ var­ar vi­skipti innbyr­is milli Evrˇpu■jˇ­a. Ůess vegna hafa grŠnar ■jˇ­ir ekki leyfi til a­ setja slÝk l÷g, og geta ■vÝ ekki gengi­ ß undan me­ gˇ­u fordŠmi Ý umhverfismßlunum.

═slendingar vir­ast hafa metna­ til a­ vera Ý fararbroddi Ý ■eirri grŠnu vitundarvakningu sem n˙ ß sÚr sta­ um allan heim. SlÝkt markmi­ myndi aldrei nßst a­ fullu innan Evrˇpusambandsins, sem krefst ■ess a­ allir sÚu steyptir Ý sama mˇt hva­ var­ar l÷ggj÷f um umhverfi og nßtt˙ru. ═ sta­ ■ess a­ horfa ß Evrˇpusambandi­ sem bjargvŠtt Ý umhverfismßlum er kannski nŠr a­ hÚrlendir flokkar sem tala fyrir a­ild ß grundvelli umhverfisverndar mˇti sÚr umhverfisstefnu sem kemur inn ß alla ■Štti mannlegs samfÚlags. Enn vantar miki­ upp ß a­ svo sÚ.

Ef takast ß a­ mˇta grŠna framtÝ­ ■arf rˇttŠkar breytingar ß samfÚlagsger­inni hÚrlendis og erlendis. Evrˇpusambandi­ hefur aldrei stutt slÝkar breytingar og mun tŠpast gera ■a­ ß me­an stŠrstu a­ildar■jˇ­irnar hafa neitunarvald og geta beitt sÚr gegn mengunarvarnal÷ggj÷f annarra ■jˇ­a ef svo ber undir. Evrˇpusambandi­ var­ til ˙r Kola- og stßlbandalagi Evrˇpu og snřst enn fyrst og fremst um hagsmuni mengandi stˇrfyrirtŠkja en ekki umhverfis og nßtt˙ru. Stjˇrnkerfi Evrˇpusambandsins er ■vÝ Ý e­li sÝnu Ýhaldssamt, ■a­ stendur v÷r­ um ˇbreytt ßstand. En ˇbreytt ßstand er ekki valkostur Ý heimi ■ar sem mengun og ˙tblßstur eykst me­ hverjum degi og j÷r­in heldur ßfram a­ hlřna.

Nřli­inn vetur var sß hlřjasti ß nor­urhveli jar­ar sÝ­an mŠlingar hˇfust ľ getum vi­ treyst Evrˇpusambandinu til a­ sn˙a ■eirri ■rˇun vi­, e­a er kominn tÝmi til a­ vi­ grÝpum sjßlf til a­ger­a?

fd


Prenta grein   Senda grein   TilvÝsunar slˇ­



Leit   Eldra efni   Um M˙rinn
ForsÝ­a   Efst ß sÝ­u
Rss straumur